Munarakk

Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1- 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Munarakkudes on haploidne kromasomistik, s.t. 23 kromosoomi. Pärast viljastumist, kui sugurakud on ühinenud, taastub ka kromosoomide arv. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes. Küpsed munarakud on kaotanud jagunemisvõime ja ei kuulu ühegi koe hulka, nad on iseseivsad rakud. Munarakud tekivad munasarjades. Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400. TAGASI...