1988-1998 lühikroonika

1988
Kooli direktoriks sai Olaf Vaher.
Hariduselu 300. aastapäevale pühendatud üritused:
10. sept. vilistlaste kokkutulek,
kooli fuajeesse paigutati E.Viise “ÄRKAJA”,
ilmus kooli almanahh “TÕNNEVAKK”.

1989
Õppeaasta jagunemine trimestriteks,
üleminek hargharidusele (X klass),
teise võõrkeelena saksa keel (Reet Võlumägi), esialgu fakultatiivsena,
usuõpetuse sissetoomine katseliselt (kohalik pastor Heino Nurk).
Esimest korda valiti kooli miss ja mister
(Janika Pael ja Raivo Jürgen).
24. veebr. Heisati linna keskväljakul koolipere osavõtul sini-must-valge lipp, samal päeval lindistati Suure-Jaani kodukandilood (ETV).
Esimene skautide rühm (tõnu Aavasalu),
Suure-Jaanist kujuneb Eesti Skautluse keskus.
Kaotati kohustuslik koolivorm,
Vaba- ja valikained, õigus valida eksameid.
Uued tähtpäevad: hingede päev, jõulud, Eesti Vabariigi aastapäev.
Kooli tulid esimesed arvutid (2 “Atarit”).

1990
Kooliajalehe “SÕNUMID” esimene number (toimetaja Helgi Karolin).
Avanesid võimalused suhtlemiseks Soome Turu Kloostrikooliga.
Õppealajuhatajana asus tööle Urve Siimsoo.
25 .sept. Suure-Jaani keskkooli 45. Aastapäeva tähistamine vilistlaste kokkutulekuga.
Muutused kooli näitagitatisoonis: seintelt kaob punane propaganda, rohkem tähelepanu pööratakse kodu- ja kultuuriloolisele küljele.

1991
Huvijuhina asus tööle Kaja Tamm.
Sõprussidemete algus Rootsi Dalarna maakonna Gagnefi kommuuni ühe kooliga.
Avatakse kooli kohvik-baar, toitlustamine korraldatakse ümber uutele alustele.
Õpetaja Villlu Raja lavastas jõuluks omaloomingulise sürrealistliku näidendi, kus osales abituurium ja õpetajad.
Õpetaja Mart Tamberg äratas õpilastes huvi ajaloo vastu ja vallandas sugupuude uurimise buumi.
Rajati esimene arvutiklass (20 “JUKUT”).

1992
Lahkus direktor Olaf vaher, kool jäi terveks õppeaastaks direktorita.
Puhkpilliorkestri dirigendiks tuleb Rein Vendla.
Lagunes kooli a/ü organistatsioon.
Hakati õpetama arvutiõpetust (Tõnu Siimsoo).
Taastati õpetajate päeva traditsioon.
A võõrkeelena hakati õpetama inglise keelt juba III klassis.

1993
Direktorina asus tööle Ervin Jürisoo.
Seoses kooli eelarve lahutamisega linna omast loodi raamatupidaja ametikoht (Eda Pulla).
Õpilaste arvu vähenemise tõttu keskkooli osas ühendati XI kl.
45. lend lõpetas keskkooli erakordselt heade tulemustega (7 hõbemedalit).
Põhikool lõpetas ainult ühe eksamiga (kirjand).
Keskkooli astumiseks korraldati matematikaeksam ja üldainete test.
Meie kooli abiturient KARIN KITSE valiti EESTI MISSIKS.
Uued traditsiooni: valentinipäev, abiturientide ball, emadepäeva kontsert ja moedemonstratsioon.
Võeti vastu õpilasi ja õpetajaid Soomest ja Rootsist ning käidi ise külas.
Abituurium kasutas võimalust mõni lõpueksam asendada uurimistööga (ajalugu, kirjandus).
Esmakordselt tähistati isadepäeva.
Toimus kõnekonkurss.

1994
Inglise keele õpetajana asus tööle USA Rahukorpusest Roger Hemesath (töötas 3 aastat).
VI klassid jaotati paralleelideks võimete järgi.
Keskkooli võeti vastu valikuta.
Klasse hakkasid koristama kooliteenijad (seni õpilaste iseteenindamine).
Teatripäev “UGALAS”, keskkooli osa külastas etendust “Hiirest ja inimestest”, pärast kohtuti näitlejatega.
Kooli külastas aasta läbi EESTI KONTSERT.
Keskkooli tütarlaste korvpallivõistkond saavutas maakonnas I koha (Erla Soots).
Suri kooli kauaaegne töötaja, staadionimeister Martin Binsol.
29.aprillil tähistati keskkooli 50.aastapäeva.
Ilmus juubelileht “SÕNUMID” nr.9 (toimetaja Helle Saluveer).
Majandusjuhatajana asus tööle Eda Nodapera.
VI-tes klassides diferentseeriti emakeele ja matemaatika õpetus.
Vaheteti lõunapoolse fassaadi aknad, endise kojamehe korterisse ehitati hambaravikabinet,
Uued ruumid said ka tütarlaste tööõpetus ja raamatukogu.
Kool saavutas kergejõustikus maakonnas I koha.
Suri kauaaegne kooli direktor ja õpetaja Ilmar Aver.

1996
Suure-Jaani Keskkool nimetati ümber Suure-Jaani Gümnaasiumiks.
Uue nimetahvli avamine koolimaja seinal 1. sept. ja kogu koolipere siirdumine rongkäigus Lembitu platsile.
Ilmus “Sõnumid” 10. Ja 11. Juubelilehe presentatsioon.
Isadepäeva pidulik tähistamine (kohal 100 isa).
Oivikute ekskursioon Tallinna Purjespordikeskusesse (võõrustas vilistlane Raimo Kägu).
Toimus kauaaegse kunstiõpetaja Kaarel Savi tööde näitus.

1997
1.Esimest korda toimusid gümnaasiumiastme 12. klassides riigieksamid, millede tulemused ei olnud just meeldivad.
2.Toimus järelinspekteerimine, mille käigus pöörati tähelepanu inspekteerimisel(1996) esinenud puuduste kõrvaldamisele.
3.Kõik XI Klassi õpilased koostasid uurimistöö ühes õppeaines, kevadel toimus uurimistööde kaitsmine.
4.Parimatele õpilastele maksti kevadel rahalist preemiat ja neile korraldati preemiareis Toompeale tutvumaks Riigikogu tööga.
5.Kristiina Tähtla (XII b) esinemine televisioonisaates “Kaks takti ette”.
6.VIII kl. võistkond esines Kooli-TV-s.
7.Kooli puhkpilliorkestri baasil moodustub kooli bigband.
8.Hakati koostama oma kooli õppekava.
9.Ilmus “Sõnumid” nr. 12.
10.Lahkusid kooli direktor Ervin Jürisoo ja huvijuht Kaja Tamm.

21.juulil asub gümnaasiumi direktorina tööle Peeter Sadam ning 01.septembrist huvijuhina Reeda Sadam.

1.Koostatakse kooli töötajatele ametijuhendid, kooli töösisekorraeeskirjad, vaadatakse üle töölepingud.
2.Määratakse kindlaks kooli tegevussuunad:

Anda õpilastele konkurentsivõimeline põhi- ja akadeemiline gümnaasiumiharidus.
Selle eesmärgi täitmiseks on vaja:
a) õpetada õpilasi kaasaegseid õppemetoodikaid rakendades;
b) kooli põhikirjas, töölepingutes fikseerida õpetajate täiend- ja ümberõppe kohustus vajaduse ilmnemisel ;
c) võrrelda kooli taset maakonna- ja vabariigi tasemega tasemetööde, olümpiaadide, võistluste, viktoriinide, konkursside jne.vahendusel;
d) analüüsida etapiliselt õppeaasta jooksul õppeainete õpetamise olukorda ja õpilaste teadmiste taset;
e) luua õppetundides loovat mõtlemislaadi arendav õhkkond.
f) viia vajalikule tasemele kooli materiaalne baas, et oleks võimalik anda õpilastele konkurentsivõimelist haridust;

Luua ja arendada õpilastes oskus ning võime tulla toime tänapäeva võimalusterohkes elus peale kooli lõpetamist.
Selleks:
a) arendada koolis süsteemiks majandusõpe;
b) õpilastel peab olema oskus iseseisvalt õppida, leida iseseisvalt endale vajalikku informatsiooni;
c) õpilane peab oskama anda objektiivset hinnangut nii enda oskustele ja võimetele, kui ka ümbritsevale;
d) luua võimalusi, kasvatada ja vajadusel nõuda õpilaste eneseteenindamist;
e) luua vahendid õpetajate ümber- ja täiendõppele suunamiseks eelpoolnimetatu elluviimiseks.
f) viia koolis sisse usuõpetus.

Anda oskus ja võimalus saada piiramatut informatsiooni nii õpilastele kui ka pedagoogidele arvutisidet ja internetti kasutades.
Selleks:
a) luua koolis püsiühendusega interneti kasutamise võimalus;
b) arendada edasi arvutiklassi ja kooli arvutialast materiaalset baasi, kaasajastada see;
c) täiendkursuse süsteemi loomine õpetajatele ja teistele soovijatele;
d) luua võimalus saada arvutialast õpetust juba algklassides;
e) luua võimalus arvutiklassi ja arvutite kasutamiseks õppetundide ettevalmistamiseks õpilastele ja õpetajatele kuid ka koolivälises tegevuses.
f) rakendada informaatika õpetamist õpilaste majandusalase mõtlemise arendamiseks ning majandusõppes.

Edukaks toimetulekuks eluks arendada koolis vastavate eesmärkidega klassi- ja kooliväline tegevus.
Selleks:
a) säilitada ja arendada edasi kooli tegutsevate aine -ja huvialaringide tegevust;
b) anda juurde võimalusi täiendavate ringide loomiseks;
c) luua koolis õpilasomavalitsus;
d) arendada koolis õpilasklubide tegevust ja õpilasliikumisi;
e) luua koolis materiaalne baas kooli-ja klassivälise tegevuse arendamiseks nii spordi kui ka kultuuri valdkondades, kaasates peale omavalitsuse vahendite ka lastevanemate, ettvõtete, sponsorite, fondide jne.vahendeid;
f) pidevalt suunata õpetajaid juhendajaid täiend-ümberõppele, et nad oleksid teadlikud kaasaegsete õpilasliikumistega jt.vormidega.

Esteetilise kasvatuse arendamine koolis
Selleks:
a) luua koolis võimalused muusika- ja kunstiõpetuse ning käsitöö arendamiseks;
b) luua ja arendada edasi vastav materiaalne baas;
c) anda võimalus osaleda koolikollektiividel kontsertidel, konkurssidel, ülevaatustel jne.
d) luua võimalus kooride, puhkpilli jt.orkestrite, ansamblite tegutsemise jätkamiseks, edasiarenemiseks ning tekkimiseks;
e) suunata õpetajaid-juhendajaid täiendõppele, kogunemistele, seminaridele.
f) söömis- ja käitumiskultuuri parandamine.
f) korraldada koolis kunstinäitusi, erineva muusikastiiliga ( süva, kerge, rahva) kontserte jne.

Suure-Jaani Gümnaasiumile positiivse asendi kinnitamine nii kohalike inimeste teadvuses, maakonnas kui ka vabariigis.
Selleks:
a) arendada ja hoida positiivset suhtlemistasandit omavalitsusega, lastevanematega, õpilastega.
b) avalikustada kooli tegevuse eesmärgid, igapäevane töö, saavutused jne.
c) kaasata valdajat, üldsust (lapsevanemaid, ettevõtteid-firmasid) osalema kooli ees seisvate eesmärkide lahendamisse;
d) luua süsteem kooli ja lastevanemate vahelise suhtlemise parandamiseks;
e) osalemine nii piirkondlikel, maakondlikel kui vabariiklikel võistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel, näitustel,ülevaatustel jne.
f) organiseerida ja läbi viia piirkondlikke, maakondlikke ja vabariiklikke üritusi Suure-Jaanis või Suure-Jaani Gümnaasiumis.
g)jätkata traditsiooniliste ürituste läbiviimist koolis ja luua juurde uusi traditsioone.
h)jätkata ja arendada sisuliselt edasi sidemeid sõpruskoolidega nii Eestis kui ka Rootsis ja Soomes.
i)Luua materiaalsete vahendite baas eelpoolnimetatu tagamiseks.
3.Ehitatakse ümber kooli söökla.
4.Remonditakse kapitaalselt kogu kooli küttesüsteem (üle paljude aastate saavad kooli ruumid jälle soojaks).
5.Gümnaasiumiastme 10.klassid jaotatakse reaal- ja üldklassideks.
6.Arvutiklass kolis uude kohta ja kool sai internetipüsiühenduse ja interneti kodulehe.
7.Traditisiooniliste ürituste nimistusse lisanduvad uued ettevõtmised nagu lilleseadekonkurss, koolimissi ja misteri valimised jne.
8.Värvitakse üle mitme aasta jälle algklasside maja ruume ja remonditakse kapitaalselt üks klassiruum.
9.Alustatakse usuõpetusega algklassides.
10. Suri kauaaegne emakeeleõpetaja, õppealajuhataja Eerik Saluveer.

1998

1.Õpilasomavalitsuse töölerakendamine.
2.ELO organisatsiooniga liitumine.
3.Seminar-kokkutuleku korraldamine maakonna koolilehtede toimetustele, külalised “Meie Meelest” ja “Favoriidist”.
4.Ilmus 2 numbrit ajalehte “Meite Keel” (Einar Linn).
5.Kolimissi valimine (miss Siret Aule).
6.Popp poisi ja tüdruku valimine.
7.Muusikaklassi kevadkontsert Kappide muuseumis.
8.Uurimistööde konverents.
9.Ilmus kooli ajaleht ja almanahh.
10.Traditsiooniks on saamas kooliaasta alustamine ja ka lõpetamine Lembitu ausamba juures.
11.Kooli lõpetas 50.lend.
12.Alustas tööd 4H liikumine.
13.Koolis loodi Noorkotkaste organisatsioon.
14.Poiste WC kap.remont.
15.Ehitati uus välistrepp ja asfalteeriti ja korrastati kooliesine.
16.Haljastati ja korrastati katlamajapoolne kooli territoorium.
17.Gümnaasium sai uue sümboolika (kujundaja Tõnu Kukk ).
18.Tähistati hariduse andmise 310.aastapäeva Suure-Jaanis.
19.Toimus vilistlaste kokkutulek, kus osalesid kõikide Suure-Jaanis eksisteerinud koolide kunagised lõpetajad.
20.Trükist ilmus kooli postkaart ja uue sümboolikaga kooli diplomid, aukirjad.
21.Vilistlaste poolt anti koolile üle Suure-Jaani Gümnaasiumi uus lipp, mis õnnistati Suure-Jaani kirikus.
22.Suure-Jaani Gümnaasium võeti vastu B.G.Forseliuse Seltsi liikmeks ja kooli külastas B.G.Forseliuse Seltsi esimees prof.Arnold Rüütel.
23.Riigieksami tulemuste põhjal oli Suure-Jaani Gümnaasium vabariigis 84, maakonnas kolmandal kohal.
24.Valmis gümnaasiumi õppekava.