Ajalugu

Piirkonna esimene kool oli Suure-Jaani köstrikool, kus 1688. aastal õppis 24 õpilast. Köstrikool oli palve-, laulu- ja lugemiskool.
* * *
1741-1744 ehitati Suure-Jaani uus koolimaja
* * *
1777.a. mainitakse esmakordselt Lahmuse külakooli.
* * *
1785.a. oli kihelkonna 11 mõisas viis kooli.
* * *
1786.a. mainitakse esmakordselt suitsutares asuvat Taevere (Kase) kooli.
* * *
Umbes 1800.a. on asutatud Lõhavere kool.
* * *
Kihelkonnakoolimaja ehitati 1825. aastal Köleri tn. 1 ja oli üks esimesi Liivimaal. Õpetajaks sai köster ja organist Carl Heinrich Petsch.
* * *
1829.a. viidi Taevere valla 4-klassiline Kase algkool üle Suure-Jaani külje alla Kadaka talusse, kus see töötas kuni 1846.aastani. Selleks ajaks valmis Kase koolimaja (praegune Suure-Jaani vallamaja). Kase koolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, geomeetriat, loodusõpetust, maateadust, ajalugu, saksa keelt, laulmist, käsitööd, võimlemist ja usuõpetust.
* * *
1838.a. mainitakse esmakordselt Ängi kooli.
* * *
1849. aastal asutati Olustvere 2-klassiline kirikukihelkonnakool.
* * *
1853. aastast tegeles Suure-Jaani kihelkonnakoolis õpetamisega Joosep Kapp. Peale tema surma 1894.a. sai kooli juhatajaks tema poeg Hans Kapp. Kihelkonnakool oli küla- või vallakoolist kõrgem. Selle kursus kestis kolm aastat ning selle kooli lõpetanud poisid said vallakooliõpetaja hariduse.
* * *
1857. aastal valiti Joosep Kapp köstriks ja koolmeistriks. Tema lisas kooliõpetusse ajaloo, loodusõpetuse, geograafia ja kehalise kasvatuse. Muusikaõpetusele kuulus eriline koht.
* * *
19. sajandi lõpul hakati kooli vastu võtma ka tütarlapsi. 1894.aastal oli Suure-Jaani kihelkonnakooli 78 õpilase hulgas 24 tüdrukut.
* * *
1905. aastal lubati avada emakeelseid erakoole ja õpetada kõikides koolides emakeelt esimesel kahel aastal.
* * *
1911.a. oli Suure-Jaani kihelkonnakoolis 111 õpilast, Vastemõisa ministeeriumikooli 191 õpilast, Olustvere “Tillu-Reinu” vallakoolis ja Taevere Kase koolis 95 õpilast.
* * *
Peale esimest maailmasõda oli Suure-Jaanis 4-klassiline algkool asukohaga Köleri tn. 18 ja Suure-Jaani II astme algkool endise kihelkonnakooli järeltulijana. Kuni 1922. aastani juhatas seda Hans Kapp.
* * *
1920-1929 maareformi ajal anti Olustvere, Lahmuse, Sürgavere, Sürgavere mõisahooned koolidele. Kehtestati emakeelne õpetus. Kujunes 6-klassiline tasuta kohustuslik algkool.
* * *
1921.a. sai Lahmuse kool 4-klassiliseks ning kool sai juurde teise õpetaja.
* * *
1922. Lahmuse kool otsustatakse sulgeda.
* * *
1926.a. asutati Lõhavere kodumajanduslik täienduskool tütarlastele, mille õppeaeg oli 2 aastat.
* * *
1926.a. taasavatakse Lahmuse kool Lahmuse mõisa härrastemajas.
* * *
1928.a. lõpetas tegutsemise Kase kool.
* * *
1925.a. muutus Suure-Jaani kool 6-klassiliseks algkooliks olles üheks esimesteks Eestis.
* * *
1939.a. on Lõhavere tütarlaste täienduskoolis 52 õpilast ja 5 õpetajat
* * *
1938. aastal projekteeriti 3,5ha suurusele maa-alale Suure-Jaani kooli krunt. Kool ise valmis 1940. aastal. Praegu on see algklasside maja. Kooli juurde rajati liigirikas park ja tehti ujuvsild (nn. Kondase sild) üle Suure-Jaani paisjärve. Kooli juhatas siis Paul Kondas, kes oli tulnud Suure-Jaani kooliõpetajaks 1925. aastal.
* * *
Kuni 1940-da aastani juhatas Suure-Jaani kooli Paul Kondas
* * *
Koolis oli 6 klassi ja 3 õpetajat. Koolile eraldatud maad asusid teisepool järve. 1935. aastal asutati sinna kooliaed, istutati puiestee ja kaevati tiik. 1939.a. aastal hakati kaevama uue koolihoone vundamendikraave ja juba 1940.a. sügiseks oli maja valmis.
* * *
1940. aastal oli koolis 7 klassi 4 klassikomplektiga ja 124 õpilast.
* * *
1947. suleti Lõhavere tütarlaste täienduskool
* * *
1961.a. valmis uus Suure-Jaani keskkoolihoone
* * *
1968.a. muutub Lahmuse kool senisest 6-lt 8-klassiliseks. Koolis õpib umbes 100 õpilast ja õpetab 25 õpetajat.
* * *
1971.a. aastast muutub Lahmuse kool erikooliks.